Lipp lipi peal, lapp lapi peal....

24.09.2005 / Ave Oja
Teisendi- ja vormirohke taimeliik kapsas pärineb Vahemere ja Lääne-Euroopa rannikualadelt ning ta on tuntud kultuurtaimena juba vähemalt 4000 aastat. Siit saab lugeda, kuidas eri rahvad kapsast köögis kasutavad.

Teisendi- ja vormirohke taimeliik kapsas pärineb Vahemere ja Lääne-Euroopa rannikualadelt ning ta on tuntud kultuurtaimena juba vähemalt 4000 aastat. Kapsast kasvatatakse troopikast põhja poole kõikjal, isegi polaarjoone taga ja selle põhjus on lihtne: teda saab läbi aasta tarvitada nii värskelt, kuivatatult, hapendatult, marineeritult või mõnel muul viisil konserveeritult.
Eestis kasvatatakse toiduks kõige rohkem valget peakapsast. Levib ka Euroopas hinnatuim teisend lillkapsas, kuid kindlasti ka käharkapsas ehk savoia, nuikapsas ehk koolrabi, rooskapsas ehk brüsseli kapsas ja brokoli ehk spargelkapsas. Sügisese peenra kaunistuseks on aga dekoratiivkapsas, mis sobib kenasti ka lillekimpu ehtima.

Kasulik kapsas

Valge peakapas sisaldab C-vitamiini keskmiselt 50 mg 100 g kohta, mis on umbes sama palju kui sidrun ja apelsin, kaks korda rohkem kui tomat, kuus korda enam kui porgand ja seitse korda rohkem kui õun. Seega saab täiskasvanud inimene sügisel oma C-vitamiini vajaduse rahuldatud 150-200 g toorkapsaga päevas. Punases peakapsas ja lill- ning rooskapsas on seda vitamiini veelgi enam. Tähtis on aga ka see, et kevadeks säilitab valge peakapsas peaaegu 30 mg % askorbiinhapet, mis on tunduvalt suurem kogus kui teistes köögiviljades samaks ajaks. Kapsas on B-rühma vitamine ning K- ja E-vitamiini. Krõmpsuvast kapsalehest saame ka mineraalaineid, eriti aga kaaliumi, mis soodustab vedeliku väljutamist organismist, samal ajal ei sisalda kapsas aga naatriumi ning sobib seetõttu ülihästi toidu soolapiirajaks. Eriti kasulikud on kapsa välimised lehed, mis me tavaliselt ära viskame. Neis on märkimisväärne osa kaltsiumi. Vähemal määral on kapsas magneesiumi, fosforit ja rauaühendeid.
Kapsas on samuti hea dieettoit, sest sisaldab palju vett ja vähe süsivesikuid. Vett on kapsas oma 90 %, kaloreid 100 g kohta aga umbes 30, mis on kolmandik kuni pool sellest, mida saame kartulit süües. Madala kalorsuse põhjuseks on asjaolu, et niigi vähesest süsivesikute varust moodustavad peaaegu poole seedumatud kiudained. Kiudained oma rohke veeimavusega aitavad tekitada täiskõhutunnet, soodustavad soolestiku tegevust ja aitavad organismist kolesterooli välja viia. Seega võivad inimesed, kes kalduvad tüsedusele või on väheliikuvad või soovivad kaalu alandada, süüa kapsast päris suurtes kogustes.

Raviv kapsas

Juba vanad roomlased soovitasid kapsast ravivahendina. Purustatud kapsas oli hea koeranaelte, haavandita ja verevalumite ravimisel. 1948.a. avastati aga USA-s, et kapsas sisaldab S-metüülmetioniini, mis ravib maokatarri ja haavandtõve, seepärast hakati S-metüülmetioniini nimetama U-vitamiiniks ( lad.k ulcus-haavand), nüüd kõneldakse vitamiinitaolisest ainest, mida saadakse hõõrutud värskest kapsast või kapsamahlast. Kapsamahl aitab ka mürgistuste korral. 1 kl värsket toasooja kapsamahla 2-3 korda päevas enne sööki pidurdab toksiinide imendumist ja aitab ka kiirituse vastu. Liitri mahla saamiseks mahlapressiga kulub 2-3 kg kapsast. Maitse parandamiseks võib lisada selleri- või porgandimahla või paar lusikatäit tomati-, ananassi- või sidrunimahla. Värske kapsamahl ravib ka mao ja kaksteistsõrmiksoole haavandeid, neeru- ja põiehaigusi, mao ülihappesust ning sellega võib tervendada kogu seedetrakti üldse. Selleks tuleb juua klaasitäis kapsamahla 40 g meega kuni 4 korda päevas 40 minutit enne sööki kuu aja joosul. Ravikuuri tuleb korrata 4-6 kuu pärast. Veel on kapsas hea ateroskleroosi ( kapsaleht, hapukapsas, juurviljasalatid kapsaga, kapsamahl) , ülemiste hingamisteede katarri ( soe kapsamahl meega 5-6 päeva jooksul ½ kl korraga 2 korda päevas), vereringe häirete ( söö hapukapsast toorena, mälu aeglaselt ja rüüpa vahele kapsa soolvett), peavalu ( kergelt muljutud kapsalehed pannakse valutavale kohale), mädanevate haavade ( purustatud kapsalehed pannakse haigele kohale ja seotakse sidemega kinni), ekseemide ( piimas keedetud kapsalehed pannakse kohale ja kinnitatakse sidemega) ja paljude muude ihuvaevuste korral..Kapsa- ja porgandimahla segu puhastab hästi organismi.

Hapukapsas- talvine vitamiiniallikas

Hapendamine on igivana säilitamismoodus, mida tunti Hiinas juba 6000 aastat tagasi.
Keskajal olid hapendatud aedviljad peamiseks ravimiks. 1700.aastal sai kapten Cook teaduse suurima autasu, Copley medali , hapukapsa eest, mille abil hoidis ta oma laevameeskonnast eemal skorbuudi ja keegi tema meeskonnaliikmetest ei surnud sellesse tõppe 3 aastat väldanud ümbermaailmareisi ajal.
Piimhappebakteritega käärinud juurviljal on mitmeidki kasulikke eeliseid toore aedvilja ees: tasakaalustab mao happesust, kiirendab valkude lõhustumist, seob ainevahetusel tekkinud mürke, kiirendab ja lihtsustab raua imendumist organismis, soodustab soolte tegevust ning puhastab soolestikku. Juba Kreeka arst Hippokrates soovitas toorest hapukapsast kõhuhädade leevendamiseks. Hapendatud kapsast on toitainete omandamine tunduvalt kergem kui värskest kapsast. Vitamiinide säilitamse huvides ei tohiks hapukapsast pesta ega kauaks õhu kätte kuivama jätta
Ehkki hapukapsas säilib kaua, on värskelt hapendatud kapsas parem, sest pole nii hapu ja krõmpsub mõnusalt. Hapukapsa värv sõltub toorainest: väiksematest kapsapeadest saadakse kollakam, suurematest heledam hapukapsas. Lisanditena kasutatakse porgandit, köömneid, jõhvikaid, sellerit, paprikat, õunu, peeti, tshillit, terapipart, loorberilehte, kadakamarju, sinepiseemneid, mädarõigast ning paljusid teisi lisandeid.

Hapendamine

Hapendamine on ainus säilitamisviis, mis ei hävita tooraine vitamiine ja toiteväärtust, vaid pigem parendab selle aroomi ja maitset.
Piimhappe tekkimise eelduseks on teatud temperatuur ning kindel soolasisaldus. Sellistes tingimustes hakkab peale käärimisprotsess, mille käigus moodustuvad piimhappebakterid. Kogu protsess toimub hapnikuvabas keskkonnas, kus toiduainetes leiduvad suhkrud muutuvad kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur, pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduaine säilimist.
Hapnemise algamiseks on seega vaja taimset toorainet, baktereid, soola või soolvett, maitseaineid, hapnikuvaevust ning mõõdukat soojust. Intensiivne hapnemine käivitub tavaliselt 2-3 päeval. Kindel märk käärimise algusest on vahu ilmumine hapnemisnõu pinnale ja gaaside eraldumine. Mida kauem käärimine kestab, seda vähem jääb toiduainetesse suhkrut ja seda rohkem moodustub piimhapet. Hapnemise intensiivsust on kõige lihtsam reguleerida temperatuuriga.

Hapendamine õnnestub
1. 0,8 – 1,5 % soolasisaldus
2. 20 – 22 kraadine käärimisprotsessi algtemperatuur
3. steriliseeritud kääritamisnõu, kuhu on takistatud õhu juurdepääs
4. korralik vajutis, mis peab olema 10% kapsa kaalust ( 1 kg kapsast 100 g raskust )
Kui kapsas riivitakse või hakitakse ja lisatakse sool, eralduvad koemahlad, mis sisaldavad suhkrut. Need on toiduks bakteritele, mis muudavad suhkru piimhappeks. Hapnemise alguses moodustub veel ka äädikhapet ja gaase. Sool hoiab ära riknemise enne seda, kui pole veel piisavalt piimhapet tekkinud. Hakkimine ja kapsa tampimine eemaldavad toorainest hapniku. Paari kolme päeva pärast lisandub piimhapet tekitavaid baktereid, mis hävitavad esmaste bakterite baasi. See protsess ei tohi kulgeda liiga kiiresti, seega peab temperatuur olema 20 – 22 kraadi, paele 2 – 3 päeva võib temperatuuriks olla 15 – 18 kraadi. Kui enne käärimise lõppu on tekkinud liialt palju pärmhappebaktereid, võivad need takistada piimhappe edasist tekkimist. Käärimisprotsess peaks olema lõppenud 2 nädala pärast, siis tuleb hapendusnõu viia jahedasse, parim temperatuur on 0 – 8 kraadi.
Hapnemise õnnestumisest saame aimu lõhna ja maitse järgi. Kui hapendamine on ebaõnnestunud, lõhnab kapsas ebameeldivalt ning on limane, mida põhjustab võihappe tekkimine
Kui säilitamise ajal tekib kapsale peale hallitus, tuleb pealmine kapsakiht eemaldada, pesta vajutis ja katteriie kuuma veega ning lisada külma keedetud soolalahust ( 15 g soola 1 l vee kohta), et kapsas oleks sellega kaetud.

Kapsatalgud
Viimane aeg on sõbrad kokku kutsuda ja kapsatalgud korraldada. Nii saab korraga kapsas koristatud ja säilitusnõud täidetud.
Kõige otstarbekam on kapsast hapendada kohe põllult koristamise järel, siis ei pea neid mitu korda ühest kohast teise tõstma. Hapendamisel järgi selliseid reegleid:
1. Kapsapead tuleb puhastada välistest rohelistest, vigstatud ja määrdunud lehtedest. Puhastatud pead poolitatakse ja lõigatakse juurikas välja.
2. 10 kg kapsa kohta võetakse 150 g soola, soovi korral 100 g suhkrut, maitse järgi köömneid, porgandit, õunu või jõhvikaid.
3. Kapsa säilitmiseks valmistada ette nõud: puutünn ( ükskõik, mis puust, välja arvatud mänd), roostevaba- või emailnõu, savinõu või klaaspurgid. Kõik nõud peavad olema korralikult steriliseeritud, samuti vajutused, katteriided ja –restid.
4. Kapsapead peenestatakse kapsahöövliga või väiksema koguse korral hakitkse noaga või purustatakse köögikombainis ( parema tulemuse saab käsitsi hakkides !). Kapsariba ei tohi olla väga peenike, sest tampimisel eralduv mahl võib käärimisel muuta kapsa ligaseks.
5. Purki või muusse nõusse raputa igale 10 – 15 cm paksusele kohevale kapsakihile soola ja maitselisandeid ning tambi pudrunuiaga kinni, kuni mahla eraldumiseni.
6. Purk täida osade kaupa nii, et ülemisest äärest jääks 5 – 8 cm vaba ruumi. Kui täita ääreni, voolab käärimisel tekkiv mahl üle ääre.
7. Purk või tünn kata puhaste kapsalehtede ja riidega, millele aseta vajutuskaas ( see võiks olla puidust, sobib ka puidust rist). Kaanele aseta raskus, mis peab olema 10 % kapsa kaalust. Vajutuseks sobib puhtaks pestud kivi või väiksema koguse korral veega täidetud purk, pott või kilekott. Kapsa soolvesi peab vajutuskaant katma.
8. Kapsanõu jäta sooja ruumi, kus hoia seda 4 – 5 päeva. Kui käärimisel tekkinud vedelik on kapsamassi tagasi tõmbunud, tuleb nõu viia jahedasse.
9. Hea hapendatud kapsas peab olema mahlane, hamba all krõmpsuv, heleda kollaka värvusega, aromaatne. Maitse peab olema meeldivalt hapukassoolane, ilma kõrvalmaitse ja kibeduseta.
10. Kapsast võta nõust ühtlaste kihtidena. Pärast seda aseta vajutuskaas tagasi ja jälgi, et vedelik kataks hapukapsast vähemalt 3 – 5 cm kihina. Kui vedelikule tekib hallituskirme, siis kõrvalda see kohe ning vajutuskaas, riie ja vajutus pese kuuma veega. Kui kapsanõu kipub talvel pinnalt kuivaks jääma, tuleb valmistada uus kattelahus. Võta 1 l keedetud vett, 1 sl soola, 0,5 sl suhkrut ja 2 sl 30% äädikat.
11. Kümneliitrise purgi täitmiseks on vaja 11 – 12 kg värsket kapsast.


3 hapukapsa retsepti 10 l nõu jaoks
I
8 kg puhastatud kapsast
3 sl kadakamarju
1 ½ sl köömneid
( 3 – 4 haput õuna )
80 – 120 g meresoola

II
8 kg kapsast
( 330 g sibulat )
20 g soola
20 g köömneid
20 g kadakamarju

III
8 kg kapsast
3 sidrunit
80 g viinamarjasuhkrut Haukapsas Frantsila moodi Frantsila on Soomes tuntud mahepõllundusega tegelev talu, kus kasvatatakse kõike- maitsetaimedest erinevate teraviljadeni välja. Frantsilalased on ise aga veendunud taimetoitlased.
  • 10 kg riivitud kapsast
  • 100 – 150 g meresoola
  • 10 riivitud porgandit
  • 2 riivitud õuna
  • 1 dl köömneid
maitse järgi kadakamarju, majoraani, korianderiseemneid, võilillelehti
Kasuta kapsast, mis on koristatud kuival ja päikesepaistelisel päeval. Riivi algul üks kapsas ja puista see 25-liitrise emailämbri põhja. Tambi kapsast, kuni eraldub mahl ja lisa siis 1 – 2 tl soola. Siputa kapsale riivitud porgandit ja köömneid ning jätka taoliste korruste ehitamist. Mõnele kihile puista riivitud õuna ja muid maitseaineid. Kui ämber on täis, tambi kapsast korralikult, sest on tähtis, et kapsast tuleks ohtralt koemahla. Kui mahla on piisavalt, kata kapsas riide ja vajutuskaanega ning aseta peale raskus, näiteks 5-liitrine veega täidetud ämber. Jäta nõu mõneks päevaks sooja seisma, siis tõsta see umbes 16- kraadisesse ruumi, kus kapsas peaks 2 nädalaga valmima.
Samal moel võid hapendada punapeeti, kuid peedile võiks lisada veidi hapukapsavedelikku, et käärimisprotsess paremini käivituks. Veel hapendamiseks sobivaid segusid: ( kogused on väiksed, et saaksite proovida ja katsetada) I
  • 1 kg kapsast
  • 300 g porgandit
  • 1 – 2 loorberilehte
  • köömneid
  • aniisiseemneid
  • 25 g soola
II
  • 1 kg kapsast
  • 2 küüslauguküünt
  • 20 g mädarõikajuurt
  • 20 g hakitud peterselli
  • 100 g punapeeti
  • 1 paprika
Kapsapea puhastada, lõigata neljaks, eemaldada konts ja asetada emaileeritud nõusse. Peet riivida jämedal riivil, küüslauk hakkida, paprika ja mädarõigas riivida peenel riivil. Riivitud ja hakitud aedviljad segada ning suruda kapsalehtede vahele.
500 ml veest, 25 g suhkrust ja 25 g soolast keeta lahus, jahutada ning seejärel kapsad sellega üle valada. Katta nõu ja panna peale vajutis. Lasta seista soojas ruumis 2 – 3 ööpäeva ja seejärel viia 1 nädalaks jahedamasse kohta.
Enne tarvitamist kapsas hakkida ja lisada toiduõli. Hea salatiks, sobib ka suppidesse. Võib hapendada ka põhivalmistusviisi järgi. III
  • 1 kg kapsast
  • 300 g porgandit
  • 200 g paprikat
  • ½ sellerijuurt
  • peterselli
  • musta terapipart
  • loorberilehte
  • 50 g soola
IV
  • 1 kg kapsast
  • 200 g kõrvitsat
  • 25 g pihlakaid
  • 10 g köömneid
  • piprateri
  • 50 – 60 g soola
Kapsas ribastada, kõrvits riivida jämedal riivil, pihlakad lasta 2 – 3 minutiks keeva vette, võtta vahukulbiga välja ja kallata üle külma veega. Köömned, sool ja pipar segada. Panna kõik ained kihiti purki. Jätta 4 – 5 tunniks seisma, sel ajal valmistada uus soolalahus: 1 l vett, 30 g soola. Valada kapsas leige soolveega üle ja jätta 10 tunniks seisma. Soolvesi valada kapsalt potti, lisada 15 g sinepit ja lasta keema ning valada uuesti kapsastele. Kui kapsas on jahtunud, panna peale vajutuskaas ja vajutus ning viia külma. Hapukapsad itaaliapäraselt
  • 1 kg kapsast
  • 300 g õunu
  • 1/3 kauna tshillit
  • 140 g kurke
  • tilli
  • 50 g soola
Kapas hakkida, õunad jämedalt riivida, tshillikaunast eemaldada seemned ning lõigata õhukesed poolringid, kurgid lõigata ketasteks. Kõik aedviljad laduda kihiti steriliseeritud nõusse, riputades iga kihi vahele soola. Kõige peale puistata hakitud tilli, katta nõu marliga, vajutuskaane ja vajutusega. 2 nädala pärast viia nõu jahedasse säilituskohta. Hapukapsad ungaripäraselt
  • 1 kg valget peakapsast
  • 700 g punast peakapsast
  • 300 g paprikat
  • 500 g rohelisi tomateid
  • ½ dl õli
  • 10 g jahvatatud musta pipart
  • 100 g soola
Mõlemad kapsad hakkida, paprika ja tomatid lõigata kuubikuteks. Aedvilja , sool ja pipar segada ning jätta 12 tunniks seisma, kattes nad vajutuskaane ja vajutusega, seejärel vedelik pealt ära valada ja aedviljad säilitusnõusse panna.
Keeta 1 l veest, 50 g suhkrust ja 150 g soolast lahus, mis valada aedviljadele. Õli lasta kuumks ning valada hoidisele. Katta nõu tihedalt ning viia külma. Kiirhapukapsad
  • 1 kg kapsast
  • 2,5 g köömneid
  • 1 – 2 kartulit
  • 100 g rukkileiba
Panna nõu põhja tükkideks lõigatud leib ning kooritud ja tükeldatud kartul, asetada neile hakitud kapsas, köömned ning tampida pudrunuiaga mahla eraldumiseni.
100 ml keevas vees lahustada 10 g soola ja valada lahus kapsastele. 2 – 3 päeva pärast on kapsas söömiseks valmis. Kapsasalat kõrvitsa ja apelsinidega
  • 3 kg kapsast
  • 0,5 kg kõrvitsat
  • 100 g suhkrut
  • 1 apelsin
  • 1 l vett
  • 50 g õunaäädikat
  • 15 g soola
Kapsas hakkida üsna suurelt, kõrvits lõigata tükkideks ja puistata üle suhkruga. Kui kõrvitsast on mahl eraldunud, ühendada kõrvits ja kapsas ( koos mahlaga), apelsinist võtta välja seemned ning lõigata koos koorega tükkideks ning segada kapsa-kõrvitsa hulka. Kõik panna emailnõusse või klaaspurkidesse ning kallata üle lahusega: 1 l vett, 15 g soola, 100 g suhkrut, 50 g õunaäädikat ja katta kaanega. Ööpäeva möödudes on kapsas valmis söömiseks. Hoida jahedas.

Kiirvalmivat ja salatina söödavat kapsast saab valmistad veel mustade ploomide, kuivatatud aprikooside, mee ja mädarõikaga, pirnide, kabatshokkide ja kõige, kõige muuga, mida oma aiast või köögikapist leiate


  • värskemad
  • kommenteeritumad
  • TOP 8
Selle nädala auhinnaks on...

Selle nädala auhinnaks on...

Kinkekomplekt The Body Shopilt! (1)

LG uuring: eestlased on Baltikumi kõige laisemad selfie’de tegijad

LG uuring: eestlased on Baltikumi kõige laisemad selfie’de tegijad

Tehnoloogiaettevõtte LG Electronics (LG) korraldas Baltikumi nutitelefonide kasutajate seas uuringu [1], et saada teada, millest nutitelefonide kasutajad oma telefonidega kõige rohkem pilte teevad. Uuringust selgus, et eestlastele meeldib kõige rohkem jäädvustada maastiku- ja reisipilte ning laste- ja perepilte. Üha rohkem populaarsust koguvate selfie’de tegemine ei pääsenud isegi viie populaarseima pildistatava objekti hulka – vaid 6% eestlastest tunnistab, et kasutab nutitelefoni endast piltide tegemiseks. (3)

Pop-up moepood ZERO° kolis Viru Keskusesse

Pop-up moepood ZERO° kolis Viru Keskusesse

Käesolevast nädalast on Viru Keskuse aatriumis end sisse seadnud Eesti moedisaini tutvustav ja müüv hüpikpood ZERO°. Eesti disainerite rõivaid ja aksessuaare saavad kõik moehuvilised linnasüdames uudistada ja osta kolme nädala vältel. (1)

LUGEJA KÜSIB: Kumb on kahjulikum, kas sool või suhkur?

LUGEJA KÜSIB: Kumb on kahjulikum, kas sool või suhkur?

Selle nädala  küsimuse esitab  Anne & Stiili naistemaailma kasutaja Alice: (3)

Minimalistliku DNA-ga rõivabrändi August digitulek

Minimalistliku DNA-ga rõivabrändi August digitulek

Täna, 21. oktoobril, lansseeritakse digitaalselt värske rõivabrändi August esimene, kevad-suvi 2015 kollektsioon. (2)

GALERII: Katrin Kuldma esitles Milano Moenädalal esitletud uut kollektsiooni kodupublikule!

GALERII: Katrin Kuldma esitles Milano Moenädalal esitletud uut kollektsiooni kodupublikule!

Reedel, 17. oktoobril tuli Vabalava Blackbox saalis tervikuna kodumaise publiku ette Milano Moenädalal edukalt esitletud Amanjeda by Katrin Kuldma sügis-talvine kollektsioon ja moevaatemäng “A SHIRT TO STEAL”. Kutsutud külalisi üllatas džässilik-rokiliku kontserdiga Eda-Ines Etti. (3)

GALERII: Denim Dream tähistas juubeligalaga oma 20. tegutsemisaastat

GALERII: Denim Dream tähistas juubeligalaga oma 20. tegutsemisaastat

Denim Dream kauplusteketi omanik ja paljude maailmakuulsate moebrändide maaletooja Põldma Kaubanduse AS tähistas piduliku juubeligalaga oma 20. tegutsemisaastat, kuna just sel hooajal täitubki ettevõttel 20 aastat, mil esimesi teksapükse Eesti turul müüma hakati.   (2)

Ootamatute külaliste tulekus saab end valmistuda

Ootamatute külaliste tulekus saab end valmistuda

Kindlasti on meil kõigil juhtunud, et mõni sõbranna helistab üllatuslikult ja teatab, et tunni aja pärast tuleb ta külla. Heale sõbrannale ei taha ära ka öelda. Mis seal ikka, tuleb tegutsema hakata. (2)

DIY: Tee ise rätikust peakate või kott!

DIY: Tee ise rätikust peakate või kott!

Suurrätt on soojal sügisel lausa asendamatu. Õhuke ja kerge, sobib see kaasavõtmiseks ka tillukeses käekotis, et varjata õlgu lõõskava päikese või jaheda tuule eest. Rätikut saab aga hõlpsalt siduda ka erinevat moodi peakatteks või hoopis kotiks. (4)

REEDU BLOGI OTSE PARIISIST: Poseerisin koos supermodell Miranda Kerriga!

REEDU BLOGI OTSE PARIISIST: Poseerisin koos supermodell Miranda Kerriga!

Mul oli au esimeste seas tutvuda Pariisis H&M Studio sügis/talv 2014 kollektsiooniga. (5)

VIDEO! Vaata, kuidas lõigata mangot lihtsal moel!

VIDEO! Vaata, kuidas lõigata mangot lihtsal moel!

(2)

Loe, mis on Cindy Crawfordi nooruse ja ilu saladus!

Loe, mis on Cindy Crawfordi nooruse ja ilu saladus!

48-aastane Ameerika modell kasutab igapäevaselt lihtsat, kõigile kättesaadavat ja odavat nippi, et nahk püsiks endiselt noor ja ilus. (5)

TESTIMINE: Kas valgendavad hambapastad tegelikkuses toimivad?

TESTIMINE: Kas valgendavad hambapastad tegelikkuses toimivad?

Kes meist ei ihkaks endale hollywoodlikku säravvalget hambarida. Kõige soodsam ja käepärasem lahendus tundub olevat valgendav hambapasta, mis olemas pea kõikidel tootjatel. Naised võtsid ette kuuri, et valgendavate hambapastade lubadused omal nahal järele proovida. (4)

5 tõde sinu keharasva kohta

5 tõde sinu keharasva kohta

Rasvast räägitakse tänapäeval enam kui küll, aga peamiselt selles võtmes, kas seda süüa, millisel kujul ja kui palju on tervislik. Keharasvaga pikka juttu pole – seda on enamasti alati liiga palju ja sellest on vaja lahti saada. Järgnevalt viis huvitavat fakti keharasva kohta, mida tasub siiski teada. (5)

Tallinn Fashion Week’i piletimüük on alanud

Tallinn Fashion Week’i piletimüük on alanud

Tallinn Fashion Week’i ja Kuldnõela galaetenduse piletid on tänasest Piletilevis saadaval. 23.-26. oktoobril 2014 Salme Kultuurikeskuses toimuva Tallinn Fashion Week’i pääsmete valikus on nii terve päeva kui ka üksikute etenduste piletid. (5)

Ilmar Raag väntab uut teleseriaali

Ilmar Raag väntab uut teleseriaali

Hiljuti filmi «Ma ei tule tagasi» valmis saanud režissöör Ilmar Raag (46) rassib juba teha kümneosalist teleseriaali «Vabad mehed», mis peaks TV3 ekraanile jõudma kevadel, kirjutab Kroonika. (1)

BLOGID

STELLARIUM: Nädala lemmikud Instagrami kontod!

STELLARIUM: Nädala lemmikud Instagrami kontod!

Liiklusummik tipptunnil või pikk järjekord toidupoes võib jääda märkamatuks, kui end Instagrami maailma unustada. See on minu viis, kuidas lülitan end välja situatsioonidest, kus ma nagunii midagi muuta ei saa. Lihtsam on avada telefon ja teha hüpe Instagrammi. Stellariumi nädala lemmikuimad kontod on sinu ees!

LG uuring: eestlased on Baltikumi kõige laisemad selfie’de tegijad

LG uuring: eestlased on Baltikumi kõige laisemad selfie’de tegijad

Tehnoloogiaettevõtte LG Electronics (LG) korraldas Baltikumi nutitelefonide kasutajate seas uuringu [1], et saada teada, millest nutitelefonide kasutajad oma telefonidega kõige rohkem pilte teevad. Uuringust selgus, et eestlastele meeldib kõige rohkem jäädvustada maastiku- ja reisipilte ning laste- ja perepilte. Üha rohkem populaarsust koguvate selfie’de tegemine ei pääsenud isegi viie populaarseima pildistatava objekti hulka – vaid 6% eestlastest tunnistab, et kasutab nutitelefoni endast piltide tegemiseks. (3)

Turule tuli esimene spetsiaalne Nokia Lumia  selfie-telefon

Turule tuli esimene spetsiaalne Nokia Lumia selfie-telefon

Eestis ja mujal lähiriikides algab täna Nokia Lumia 735 müük. Tegemist on Lumia esimese spetsiaalselt selfie tegemiseks disainitud nutitelefoniga, selfie-telefoni esikaamera on 5 Mpix. (3)

STELLARIUM TESTIMINE:  Kodumaise imemaski tootja uus toode Rare Oil Blend hea või halb?

STELLARIUM TESTIMINE: Kodumaise imemaski tootja uus toode Rare Oil Blend hea või halb?

Kunagi pidi see juhtuma. Kuid see juhtub alati ootamatult ja mitte nii nagu mina seda ette kujutasin. Olen alati mõelnud kerge kripeldusega, kuidas ma ühel päeval lähen koju ja minu kõige luksuslikum parfüüm lainetab müstilisel moel mööda esikut. Või minu jumestukreem, mille hinda ma oma abikaasa eest varjan, on vannitoapõrandal kildudeks. Kuid ei. Üks müsteerium juhtus hoopis Vestige Verdant "Rare Oil Blendiga". (4)

MOEBLOGI DIY VIDEO: Maniküür, mis teeb tuju heaks!

MOEBLOGI DIY VIDEO: Maniküür, mis teeb tuju heaks!

Teie ees on selle nädala küüned. Natuke sinist ja sädelevat pulbrit on ju alati hea idee! (5)

FACEBOOKIS